Eesti ja Hispaania diplomaatilised suhted 100

8. märtsil 1921. aastal tunnustas Hispaania Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Hispaania suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Hispaanias

Eesti välisministeerium

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemine Pärnus Enda teatri rõdult. Foto: Pärnu muusemi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

08.03.1921

Hispaania Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure, millega pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele

Hispaania välisministri kiri Eesti esindajale Pariisis. Fotod: Rahvusarhiiv

Hispaania välisministri kiri Eesti esindajale Pariisis. Fotod: Rahvusarhiiv

06.12.1921

Hispaania esimene suursaadik Eestis Joaquin de Ezpeleta andis üle oma volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale

Hispaania saadik Eestis Joaquin de Ezpeleta (taga vasakul) koos Läti, Itaalia ja Prantsuse saadikutega Helsingis 1921. Foto: Läti välisministeeriumi arhiiv

Fotol on Hispaania saadik Eestis Joaquin de Ezpeleta (taga vasakul) koos Läti, Itaalia ja Prantsuse saadikutega Helsingis 1921. Saadik resideeris Helsingis. Enne Teist maailmasõda kaeti Eestit Hispaania saatkonnast Helsingist ja Pariisist.

Hispaania esimese saadiku Eestis Joaquin de Ezpeleta volikiri. Foto: Rahvusarhiiv

22.02.1928

Hispaania suursaadik Alonso Avila y Bernabeu andis üle oma volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Jaan Tõnissonile

Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu saabumas volituste esitamisele. Auto ees välisministeeriumi poliitilise büroo juhataja E. Kirotar. Foto: Rahvusarhiiv

Fotolt on näha, et Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu saabus volikirja üle andma autoga. Auto ees on teda tervitamas välisministeeriumi poliitilise büroo juhataja Elmar Kirotar.
Saadik resideeris Helsingis.

Grupifoto Hispaania saadiku Alonso Avila y Bernabeu ametisse nimetamiselt. Vasakult: Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja Elmar Kirotar, Hispaania saadik, riigivanem Jaan Tõnisson, välisminister Hans Rebane, ?.Foto: Rahvusarhiiv

Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu aukompaniist Toompea lossi ees möödumas. Foto: Rahvusarhiiv

25.05.1928

Ametisse nimetati Eesti esimene saadik Hispaanias Karl Robert Pusta, volikirja andis üle 15.06.1928, resideeris Pariisis

Pusta välisministrina 1925. aastal. Foto: Whitehall Gazette 1925, välisministeeriumi arhiiv

07.10.1931

Hispaania saadik Manuel Garcia de Acilu andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Konstantin Pätsile

Vasakult: saatkonna sekretär, Välisministeeriumi protokolliülem Artur Haman (Tuldava), saadik Manuel Garcia de Acilu, riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonel Ludvig Jakobsen, riigivanem Konstantin Päts, riigivanema nooremkäsundusohvitser nooremleitnant Albert Ottisaar, välisminister Jaan Tõnisson. Foto: Rahvusarhiiv

Hispaania saadik resideeris Helsingis.

01.01.1933

Eesti saadikuks sai Otto Strandman, kes oli Eesti Vabariigi saadik Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Vatikanis, resideeris Pariisis

Otto Strandmann. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Strandman andis volikirja üle 24. aprillil 1935 jäi sellele ametipostile kuni 1939. aasta 11. märtsini.

juuli 1936

Hispaania kodusõda

Hispaania kodusõja aegsed purustused Madridis, hävinenud kirik Arguelles'i linnaosas Rosso de Luna tänavas. Foto: Rahvusarhiiv

1936. aasta juulis algas Hispaania kodusõda ning likvideeriti monarhia, kelle juurde Eesti saadik oli akrediteeritud. See muutis Eesti saadiku ametikoha töö iseloomu ja tõi Pariisis sõja tõttu ka kõvasti tööd juurde.

Hispaania kodusõda kestis aprillini 1939 ja riiklikust keelust hoolimata võtsid sellest osa ka paljud eestlased.

kevad 1939

Kolonel Artur Normak sai Eesti esindajaks

Artur Normak. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Sõja tõttu loobus Otto Strandman saadiku rollist. 20. veebruaril nimetati Eesti diplomaatiliseks agendiks ja seejärel 11. märtsil alaliseks esindajaks Burgoses sõjaväelane – kolonel Artur Normak, kes oli endine Eesti sõjaväeatašee Pariisis. Ka Riigi Teatajas kinnitati uue esinduse loomist, kuid Franco pooldajad seda ei soosinud. Artur Normak jäi edasi frankolaste välisministeeriumi juurde San Sebastiani. Saatkonna üleviimine Madridi jäi ära. Normak oli ametis kuni 31.10.1939, esinduse asjad toimetati Pariisi ja Normak tuli tagasi Eestisse.

23.08.1939

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt

MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv

Selle salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimise poole.

1939

Enne Teist maailmasõda oli Eestil Hispaanias viis aukonsulit

Rey y Sanchez de Ubeda, Adrian del. Foto: Rahvusarhiiv

Fotol on Barcelona aukonsul Adrian del Rey y Sanchez de Ubeda, kes sai Eesti Vabariigi aukonsuliks 2. novembril 1928. Ta oli ametis kuni 1936. aastani.

Aukonsulite nimekiri:
Diaz de Vargas y Barahona, José Francisco (Cadiz)
Gutierrez Abascal, Ricardo (Madrid)
Miranda y Pulido, José de (Santa Cruz de Tenerife, Kanaari saared)
Rey y Sanchez de Ubeda, Adrian del (Barcelona)
Rodriguez Lasso de la Vega, Genaro (Bilbao)

juuni–august 1940

Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine ja tasalülitamine Nõukogude Liitu

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940

21.06.1940 teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. 6. augustil „võeti Eesti NSV vastu“ NSV Liidu koosseisu. 8. augustil otsustas Eesti NSV valitsus likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 11. septembrist 1940 likvideeriti välisministeerium.

Loe, kuidas Eesti välisministeerium ja saatkonnad likvideeriti, aga Eesti riigi järjepidevust jäid hoidma vabasse maailma jäänud eesti diplomaadid.

02.11.1953

Karl Robert Pustast sai Eesti diplomaatiline esindaja Hispaanias

Karl Robert Pusta. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine Hispaanias tõusis uuesti päevakorda 1952. aastal, kui Karl Robert Pusta pöördus Prantsusmaa ja Hispaania välisministeeriumi poole taotlusega pikendada oma diplomaadikaarti. Soov rahuldati ning Pusta siirdus 1953. aastal USA-st Madridi, samas asus tööle ka senine Eesti peakonsul Londonis Villibald Raud.

Pusta töötas Madridis diplomaatilise esindajana Hispaanias, Prantsusmaal ja Belgias, asukohaga Madridis, kuni surmani 4. mail 1964.

Karl Robert Pusta on maetud Madridi Almudena luterlaste kalmistule.

oktoober–november 1953

Kirjad Karl Robert Pusta Hispaanias Eesti Vabariigi diplomaatiliseks esindajaks saamise kohta

Karl Robert Pusta kiri Eesti Vabariigi esindajatele Londonis, New Yorgis, Genfis ja Torontos 19.11.1953. Foto: Rahvusarhiiv

Karl Robert Pusta kiri Eesti Vabariigi esindajatele Londonis, New Yorgis, Genfis ja Torontos 19.11.1953.

Allpool Eesti Vabariigi diplomaatilise esindajale Londonis August Tormale saadetud kiri Londoni Hispaania saatkonnalt 27.10.1953. Allikas: Rahvusarhiiv

1964

Villibald Rauast sai Eesti diplomaatiline esindaja Hispaanias

Villibald Raud Hispaanias oma 70. sünnipäeval koos abikaasa Erikaga, tagaplaanil Eesti diplomaat Albert Tattar, 3.10.1968. Foto: Rahvusarhiiv

Villibald Raud, kes oli olnud aastatel 1953–1954 Eesti esinduse nõunik Madridis, hakkas Madridis Eestit esindama alates 1964. aastast (pärast Karl Robert Pusta surma) ja tegi seda kuni 1979. aastani. Halvenenud tervise tõttu kolis ta pärast seda USAsse, kus elas Chicagos kuni surmani 1982. aastal.

1980

Hispaanias toimusid mitmed Balti demonstratsioonid, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale

1988–1989

Laulev revolutsioon ja Balti kett, vabanemise tuuled

Balti kett. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv

Laulev revolutsioon Eestis ja rahvuslik taasärkamine Balti riikides ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa rahvusvahelise üldsuse toetuse.

23. augustil 1989 moodustati seni ühe silmapaistvaima rahumeelse poliitilise massimeeleavaldusena Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

Loe rohkem Balti kett 30/MRP 80

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) eest. Foto: Peeter Langovits

23.08.1991, Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval, kangutati EKP Keskkomitee hoone eest lahti Lenini kuju. Praegu asub selles hoones Eesti Vabariigi välisministeerium ja hoone esist väljakut nimetatakse Islandi väljakuks, kuna Island tunnustas esimese riigina taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust.

august – oktoober 1991

Hispaania taastunnustas Eesti Vabariiki 27.08.1991 ja diplomaatilised suhted taastati 09.10.1991

Hispaania asevälisminister Maximo Cajali (keskel) vastuvõtul Eesti Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures 9. oktoobril 1991. Foto: Rahvusarhiiv

Diplomaatiliste suhete taastamise ühiskommünikee. Foto: välisministeeriumi arhiiv

1990–1991

Hispaanias tekkis suurem huvi Balti riikide vastu – eesti kirjandus hispaania keeles

10. novembril 2011 toimus TÜ aulas maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council – WCC) auhinnatseremoonia, kus anti üle iga-aastased teaduse ja kunstide auhinnad. Pildil on maailma kultuurinõukogu audiplomi pälvinud professor Jüri Talvet. Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvuse taastamist langes Balti riikidele suurem tähelepanu. Tänu sellele jõudis hispaania keelde mitmeid eesti kirjandusteoseid. Juba laulva revolutsiooni aegadel avaldati aastal 1990 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teose „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ hispaaniakeelne tõlge „Cuentos tradicionales estonios“. Hiljem on tõlgitud nt Emil Tode „Piiririik” ja Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“.

Väljavõte blogist „Hargnemised“ (10.06.2014), Maarja Paesalu:

Tõlkimine paneb aluse kultuurilise „teise” teadvustamisele ja mõistmisele ning aitab kultuuritekste olevikuliseks muuta. Hispaania keeles ilmunud eesti kirjandusteosed loovad dialoogi eesti ja hispaania kultuuri vahel, milles võrreldakse kahe kultuuri erinevusi ja leitakse ühiseid jooni. Hispaania keeles on eraldi väljaannetena ilmunud 22 erinevat eesti kirjandusteost. 13 korral on tõlgitud proosat, 9 korral luulet. Proosatõlgetest 6 on mahukamad täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteosed, ülejäänud 7 on lastekirjandusteosed, neist 5 muinasjutud. Hispaanias on läbi aegade avaldatud 16 erinevat hispaania keelde tõlgitud eesti kirjandusteost. Väljaspool Hispaaniat (Eestis, Venemaal ja Kuubal) on hispaania keelde tõlgitud erinevaid eesti kirjandusteoseid kirjastatud 6 korral.

Eesti kirjanduse hispaania keelde jõudmise eest võlgneme suure tänu Jüri Talvetile – eesti luuletajale, kirjandusteadlasele, tõlkijale ja siinsele hispanistika arendajale. Hispaanlastest on meie kirjanduse tõlkimise edendamisel suure töö ära teinud kirjastaja, tõlkija, esseist, õppejõud ja Ida-Euroopa kultuuride (eriti soome-ugri ja balti kultuuride) huviline Albert Lázaro-Tinaut.

Loe rohkem eesti kirjanduse hispaania keelde tõlkimise kohta: siit ja siit

1992

Alates 1992. aastast on Tartu Ülikoolis ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina

Studia Hispanica Universitas Tartuensis 1992

2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele.

Fotol on esimesed õppejõud hispaania filoloogia eriala algusaastatelt: Jüri Talvet (vasakul), Tiiu Grönqvist (Põder), Arturo Dueñas Herrero (taga), Sirje Krikk, Ricardo Mateo. Foto on tehtud 2017. aastal. Foto: Tartu Ülikool

18.08.1992

Eesti päev Sevilla EXPO 92 maailmanäitusel

Foto: Rahvusarhiiv, Peeter Langovits

Sevillas toimus maailmanäitus EXPO ’92, millest võttis oma eriosakonnaga osa ka Eesti koos teiste Balti riikidega.

Loe rohkem (hispaania keeles)

10.02.1994

Oma volikirja andis üle esimene Hispaania suursaadik Eestis pärast Eesti iseseisvuse taastamist Eloy Ybáñez Bueno

Suursaadik kohtumas välisministeeriumi kantsleri Alar Olljumiga, keskel protokolliülem Andres Unga, 1994. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Voldemar Maask

Suursaadik resideerus Helsingis.

03.07.1995

1995. aastal 3. juulil nimetati Andres Tomasberg Madridi Eesti suursaadikuks

Tomasberg resideeris Pariisis ja oli aastatel 1993–1997 suursaadik Pariisis.

02. – 04.06.1997

Esimese välisministrina tegi ametliku visiidi Hispaaniasse Toomas Hendrik Ilves

Visiit oli mõeldud eelkõige Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise valmisoleku tõestamiseks ja majandussuhete arengu edendamiseks.

Samal aastal külastas välisminister Ilves uuesti Hispaaniat, seekord töövisiidil 19.–20. novembril. Ilves pidas Hispaania Diplomaatide Koolis hispaaniakeelse ettekande „Euroopa Liit ja julgeolekupoliitika Euroopas XXI sajandil“.

Vaata ka teisi olulisi järgnevaid visiite

30.06.1997

Eesti avas saatkonna Madridis Claudio Coello tänavas nr. 91 ning esimese ajutise asjurina asus ametisse Andres Rundu

Hoone, kus Eesti saatkond asub siiani. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Hoonesse koliti novembris 1997. aastal ja saatkond asub selles hoones tänapäevalgi.

Loe saatkonna loomisest Andres Rundu mälestusi raamatust „Teine tulemine, 1. osa“.

juuli 1997

Eesti Vabariigi president Lennart Meri viibis 1997. aasta juulis NATO Madridi tippkohtumisel

1997 NATO tippkohtumine. Foto: https://www.nato.int/

november 1997

Hispaania välisministeeriumi riigisekretär välispoliitika ja ELi küsimustes Ramón de Miguel y Egea tegi visiidi Tallinnasse

Ramon de Miguel. Foto: Repositori Universitat Jaume I

Ta kirjutas Tallinnas koos välisminister Ilvesega 11. novembril 1997 alla investeeringute lepingule.

1997

Jõustus mitu Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud lepingut

Kahepoolsete suhete osas saabus läbimurre just 1997. aasta novembris toimunud visiitide järel ja pärast seda sõlmiti esimesed kaks olulist kahepoolset kokkulepet, mis panid aluse intensiivsemale kaubavahetusele riikide vahel:

28. veebruaril 1997 jõustus Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe, mis pani aluse intensiivsemale kaubandusvahetusele riikide vahel;

11. novembril 1997 jõustus Eesti Vabariigi ja Hispaania kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute kaitse leping.

06.11.1998

Eesti suursaatkonna ametlik avamine, mille avamistseremoonia viis läbi president Lennart Meri

President Lennart Meri saatkonna avamisel. Paremalt Andres Rundu, Helle Meri, president Lennart Meri, käsundusohvitser Jaanus Elvre. Foto: Eesti saatkond Madridis

Sündmus sai teoks 70 aastat pärast esimese Madridi akrediteeritud, kuid alaliselt Pariisis resideerinud Eesti saadiku Karl Robert Pusta volikirja üleandmist.

Lennart Meri viibis Madridis Läänemeremaade Nõukogu riike tutvustaval konverentsil „The new dimension of security“ ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga.

Pressiteated visiidi kohta

1999

Viisavabadus ja kaitsekoostöö

Toledo. Hispaania on eestlaste üks lemmik reisisihtkoht. Foto: Eesti saatkond Madridis koduleht

09.03.1999 kirjutati alla Hispaania Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline viisavabaduse leping, mille tulemusena suurenes märgatavalt turistide arv. Kusjuures eestlasi reisis esialgu Hispaaniasse rohkem kui hispaanlasi Eestisse.

Novembris 1999 kirjutati alla kaitseministeeriumide vahelisele koostööprotokollile, mis hoogustas kaitsealast koostööd.

14.06.2000

Josep Lluís Rovira nimetati Eesti Vabariigi aukonsuliks Kataloonias, esimeseks aukonsuliks pärast Teist maailmasõda

Barcelona aukonsulaadi avamine 22.11.2001. Vasakul Andres Tomasberg, paremal aukonsul Rovira. Foto: Eesti saatkond Madridis

Aukonsulaat Barcelonas avati pidulikult 22.11.2001. J. L. Rovira on endiselt ametis (2021).
2012. aastal sai tema poeg David Rovira auasekonsuliks.

Loe tema kohta pikemalt

Foto aastast 2012, kui Barcelona aukonsuli poeg David Rovira sai auasekonsuliks.Vasakult: Josep Lluís Rovira, David Rovira, Toomas Kahur, William Mart Laanemäe. Foto: Eesti saatkond Madridis

Tutvu ka teiste Eesti aukonsulitega Hispaanias

Bilbao aukonsul Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus ja suursaadik Toomas Kahur aukonsulaadi avamisel 21.05.2014.

Sergio Pedro Tadeo Benitez on Eesti aukonsul Gran Canarial. Aukonsulaat avati 25.02.2011.

Valencia aukonsulaadi avamine toimus 09.02.2011. Valencia aukonsuliks on Jose Vicente Morata Estragues (fotol paremalt esimene).

Eestil oli aastaid aukonsul ka Ferrolis, kes on praeguseks töö lõpetanud.

juuli 2000

Andres Tomasberg sai esimeseks Madridis resideerivaks Eesti Vabariigi suursaadikuks

Tomasberg volikirja üleandmisel 2001. Foto: Andres Tomasbergi erakogu

Tomasberg andis volikirja üle 10.10.2000. Andres Tomasberg akrediteeriti juba aastal 1995 Madridi suursaadikuks, kuid ta resideeris eelnevalt Pariisis.

11.09.2001

Hispaania peaministri Jóse Maria Aznari visiit Eestisse

Peaminister Aznar kirjutamas Eesti peaministri Mart Laari külalisteraamatusse. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar

2000. aasta novembris oli Eesti peaminister Mart Laari visiidi ajal Hispaaniasse kahe peaministri vahel loodud hea isiklik kontakt. Juba selle visiidi ajal märkis Hispaania peaminister Aznar, et Hispaania toetab Eesti ELi ja NATO liikmesuse püüdlusi.

Pressiteade

märts 2004

Hispaania avas saatkonna Tallinnas aadressil Liivalaia 13

Foto: Hispaania saatkond Tallinnas

Saatkond asub samas hoones praeguseni.

Loe Hispaania saatkonna kohta rohkem siit.

2004

29. märtsil sai Eestist NATO liige, 1. mail Euroopa Liidu liige

Euroopa Liidu liputseremoonia Madridis. Foto: Eesti saatkond Madridis

21.09.2004

Eesti suursaadik Andres Rundu andis üle volikirja Hispaania kuningale Juan Carlos I-le

Andres Rundu volikirja üle andmas Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis

2006–2009

Aastatel 2006–2009 toimus mitmeid olulisi vastastikuseid visiite

Vabariigi presidendi ja proua Evelin Ilvese riigivisiit Hispaania Kuningriiki. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

2006. aasta mais külastas Eestit välisminister Miguel Angel Moratinos.
2006. aasta mais toimus ka Hispaania parlamendi ülemkoja esimehe Javier Rojo visiit Eestisse.
2006. aasta septembris külastas Eestit Hispaania kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
2007. aasta 8.–10. juulil toimus Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit Hispaaniasse.
2009. aasta detsembris tegi Eesti peaminister Andrus Ansipi visiidi Hispaaniasse

Vaata ka teisi kõrgetasemelisi visiite

10.07.2007

Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline haridus-, kultuuri- ja teaduskoostöö kokkulepe

Vaata lisaks

04.05.2009

Hispaania kuninga Juan Carlose ja kuninganna Sofia riigivisiit Eestisse

Kuningapaar lennujaamas saabudes. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningas ja kuninganna kohtusid Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. „See on tähendusrikas visiit, sest Hispaania kuningapaar külastab Eestit esmakordselt,” rõhutas president Ilves, kes tegi Hispaaniasse riigivisiidi 2007. aasta juulis.
„Mul on eriliselt uhke tunne võõrustada Eestis kuningas Juan Carlost, kes on mõõtmatult palju aidanud kaasa oma kodumaa demokraatia arengule,” ütles president. „Me mõlemad oleme maad, kes tulid edukalt välja autoritaarsest ja totalitaarsest riigikorrast ning on jõudnud Euroopa Liitu kui ühistel väärtustel tuginevasse ühendusse.”

Hispaania kuningas kohtus ka riigikogu esimehe ja Eesti hispaania kogukonna esindajatega ning Eesti presidendipaar korraldas kuninga ja kuninganna auks ametliku õhtusöögi. Kuningas külastas NATO küberkaitsekeskust ja kohtus peaministriga, kuninganna Sofia käis Niguliste kirikus ja Eesti lastekirjanduse keskuses, kuningapaar tutvus ka Tallinna vanalinnaga.

Kuningapaar Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningapaar vastuvõtul. Foto: välisministeeriumi arhiiv

28.09.2009

Eesti suursaadik Toomas Kahur andis üle volikirja Hispaania kuningas Juan Carlos II-le

Toomas Kahur volikirja üle andmas Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis

2011

Hispaania keeles ilmus Sofi Oksaneni „Puhastus“ – „Purga“

2011 Sofi Oksanen poster

Sofi Oksanen on öelnud (Eesti Päevaleht 18.08.2012): „Hispaania uus põlvkond on väga huvitatud Franco ajastust ja üks toimetaja mainis mulle: „Meil olid ka oma metsavennad. Mu isa peitis ennast aastaid.“ Hispaania noored huvituvad minevikust uuel moel ja „Puhastuse“ lugu on seal paljudele lähedane. Summa summarum: see lugu puudutab lugejaid maades, mille lähiajalugu on ühel või teisel viisil problemaatiline.“

2012. aasta mais toimus näidendi „Puhastus“esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. Eesti ajaloost saab lugeda ka hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatust „Kui tuvid kadusid“.

Loe kultuurivaldkonnas toimuva kohta rohkem siit

2013–2014

Välisministrite vastastikused visiidid

Paeti kohtumine Hispaania välisministri José Manuel García- Margalloga. Foto: välisministeeriumi arhiiv

30.10.2013 Hispaania välisminister José Manuel García-Margallo visiit Eestisse.

09.09.2014 Eesti välisminister Urmas Paeti visiit Hispaaniasse.

veebruar 2014

Aukonsulitega toimub suhtlus regulaarselt, silmast silma aga kohtutakse keskmiselt üks kord aastas

Eesti suursaadik Toomas Kahur kohtumas Eesti aukonsulitega.Vasakult aukonsul Sevillas Fernando Franco Fernandez, aukonsul Gran Canarial Sergio Pedro Tadeo Benitez, aukonsul Ferrolis Tomás Antón Lorca (aastaks 2021 tegevuse lõpetanud aukonsul), saatkonna konsul Kaisa Männik, välisministeeriumi konsulaarosakonnast Tiina Nirk, suursaadik Toomas Kahur, aukonsul Bilbaos (tagumises reas) Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus, aupeakonsul Barcelonas Josep Lluís Rovira, aukonsul Andorras Antoni d'Ortodó Lloveras-Puig, auasekonsul Barcelonas David Rovira. Foto: Eesti saatkond Madridis

Eesti suursaadik Toomas Kahur kohtumas Eesti aukonsulitega 2014. aasta veebruaris. Vasakult aukonsul Sevillas Fernando Franco Fernandez, aukonsul Gran Canarial Sergio Pedro Tadeo Benitez, aukonsul Ferrolis Tomás Antón Lorca (aastaks 2021 tegevuse lõpetanud aukonsul), saatkonna konsul Kaisa Männik, välisministeeriumi konsulaarosakonnast Tiina Nirk, suursaadik Toomas Kahur, aukonsul Bilbaos (tagumises reas) Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus, aupeakonsul Barcelonas Josep Lluís Rovira, aukonsul Andorras Antoni d'Ortodó Lloveras-Puig, auasekonsul Barcelonas David Rovira.

06.10.2014

Eesti suursaadikuks Hispaanias sai Rasmus Lumi, volikirja andis Hispaania kuningale üle 06.10.2014

Rasmus Lumi volikirja üle andmas 10.10.2014 Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis

Rasmus Lumi volikirja Hispaania kuningale üle andmas 06.10.2014

02.01.2015

Hispaanlased võtsid üle valvekorra Saksa õhuväelastelt ja õhuturberotatsiooni

Foto: Kaitseväe peastaap

Pidulikul üleandmistseremoonial Ämari lennubaasis osales Hispaania kaitseväe juhataja admiral Fernando Garcia Sanchez. Pildil koos välisminister Sven Mikseriga.

2016

Ilmus Balti riikide ajalugu hispaania keeles

2016 Kasekamp Balti riikide ajalugu

Barcelona kirjastus Edicions Bellaterra andis 2016. aastal hispaaniakeelsena välja Andres Kasekampi ülevaate „Balti riikide ajalugu“ („Historia de los Estados bálticos“).

märts 2017

2017. aasta märtsist on Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal

Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal. Foto: Hispaania saatkond Tallinnas

Suursaadik andis oma volikirja üle 21. märtsil 2017.

Loe Hispaania saatkonna kohta rohkem siit.

05.06.2017

Töövisiidi käigus kohtus peaminister Jüri Ratas Madridis Hispaania peaministri Mariano Rajoyga

Peaminister saatkonnas. Foto: Eesti saatkond Madridis

12.07.2017

Toimus Hispaania kaitseväe juhataja kindral Fernando Alejandre Martínezi kiirvisiit Ämari lennubaasi

Martínez kohtus NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega ning Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. Foto: Kaitseväe peastaap

Martínez kohtus NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega ning Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega.

Juba 03.05.2017 olid hispaanlased Ämaril valvekorra üle võtnud Saksa õhuväelastelt.

17.07.2017

Hispaania peaminister Mariano Rajoy Eestis Ämari lennubaasi külastamas

Peaministrid Rajoy ja Ratas Ämaris, 2017. Foto: Stenbocki maja

Visiidil kohtus Hispaania peaminister ka Eesti peaminister Jüri Ratase ja NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega Ämari lennuväebaasis.

05.09.2019

Eesti suursaadik Mariin Ratnik andis üle volikirja Hispaania kuningas Felipe VI-le

Eesti suursaadik Mariin Ratnik volikirja Hispaania kuningas Felipe VI-le üle andmas 05.09.2019. Foto: Eesti saatkond Madridis

Loe rohkem Eesti saatkonna kohta Madridis siit

08.03.2021

Möödub 100 aastat päevast, mil Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki de jure ja alus pandi ametlikule diplomaatilisele suhtlusele

Eesti saatkonna Madridis töötajad aastal 2021. Vasakult: Ecaterina Negruta, koristaja; Alice Britta Kukk, sekretär; Karen Tikenberg nõunik-konsul; Mariin Ratnik, suursaadik; Liisi Türi, sekretär; Pedro Ibarra Guillén, autojuht