Eesti ja Hispaania diplomaatilised suhted 100

8. märtsil 1921. aastal tunnustas Hispaania Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Hispaania suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete unikaalsetest ja olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole. Head ajarännakut!

Eesti suursaatkond Hispaanias

Eesti välisministeerium

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus Iseseisvusdeklaratsiooni ettelugemine Pärnus Enda teatri rõdult. Foto: Pärnu muusemi kogu
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
08.03.1921
Hispaania Kuningriik tunnustas Eesti Vabariiki de jure, millega pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele Hispaania välisministri kiri Eesti esindajale Pariisis. Fotod: Rahvusarhiiv

Hispaania välisministri kiri Eesti esindajale Pariisis. Fotod: Rahvusarhiiv

06.12.1921
Hispaania esimene suursaadik Eestis Joaquin de Ezpeleta andis üle oma volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Hispaania saadik Eestis Joaquin de Ezpeleta (taga vasakul) koos Läti, Itaalia ja Prantsuse saadikutega Helsingis 1921. Foto: Läti välisministeeriumi arhiiv
Fotol on Hispaania saadik Eestis Joaquin de Ezpeleta (taga vasakul) koos Läti, Itaalia ja Prantsuse saadikutega Helsingis 1921. Saadik resideeris Helsingis. Enne Teist maailmasõda kaeti Eestit Hispaania saatkonnast Helsingist ja Pariisist.

 

Hispaania esimese saadiku Eestis Joaquin de Ezpeleta volikiri. Foto: Rahvusarhiiv

22.02.1928
Hispaania suursaadik Alonso Avila y Bernabeu andis üle oma volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Jaan Tõnissonile Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu saabumas volituste esitamisele. Auto ees välisministeeriumi poliitilise büroo juhataja E. Kirotar. Foto: Rahvusarhiiv
Fotolt on näha, et Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu saabus volikirja üle andma autoga. Auto ees on teda tervitamas välisministeeriumi poliitilise büroo juhataja Elmar Kirotar.
Saadik resideeris Helsingis.

Grupifoto Hispaania saadiku Alonso Avila y Bernabeu ametisse nimetamiselt. Vasakult: Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja Elmar Kirotar, Hispaania saadik, riigivanem Jaan Tõnisson, välisminister Hans Rebane, ?.Foto: Rahvusarhiiv

Grupifoto Hispaania saadiku Alonso Avila y Bernabeu ametisse nimetamiselt.  Vasakult: Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja Elmar Kirotar, Hispaania saadik, riigivanem Jaan Tõnisson, välisminister Hans Rebane, ?.Foto: Rahvusarhiiv

Hispaania saadik M.A. Avila y Bernbeu aukompaniist Toompea lossi ees möödumas. Foto: Rahvusarhiiv

Hispaania saadik M.A. Avila y Bernabeu aukompaniist Toompea lossi ees möödumas. Foto: Rahvusarhiiv

25.05.1928
Ametisse nimetati Eesti esimene saadik Hispaanias Karl Robert Pusta, volikirja andis üle 15.06.1928, resideeris Pariisis Pusta välisministrina 1925. aastal. Foto: Whitehall Gazette 1925, välisministeeriumi arhiiv
07.10.1931
Hispaania saadik Manuel Garcia de Acilu andis üle volikirja Eesti Vabariigi riigivanemale Konstantin Pätsile Vasakult: saatkonna sekretär, Välisministeeriumi protokolliülem Artur Haman (Tuldava), saadik Manuel Garcia de Acilu, riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonel Ludvig Jakobsen, riigivanem Konstantin Päts, riigivanema nooremkäsundusohvitser nooremleitnant Albert Ottisaar, välisminister Jaan Tõnisson. Foto: Rahvusarhiiv
Hispaania saadik resideeris Helsingis.
01.01.1933
Eesti saadikuks sai Otto Strandman, kes oli Eesti Vabariigi saadik Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Vatikanis, resideeris Pariisis Otto Strandmann. Foto: Välisministeeriumi arhiiv
Strandman andis volikirja üle 24. aprillil 1935 jäi sellele ametipostile kuni 1939. aasta 11. märtsini.
juuli 1936
Hispaania kodusõda Hispaania kodusõja aegsed purustused Madridis, hävinenud kirik Arguelles'i linnaosas Rosso de Luna tänavas. Foto: Rahvusarhiiv
1936. aasta juulis algas Hispaania kodusõda ning likvideeriti monarhia, kelle juurde Eesti saadik oli akrediteeritud. See muutis Eesti saadiku ametikoha töö iseloomu ja tõi Pariisis sõja tõttu ka kõvasti tööd juurde.

Hispaania kodusõda kestis aprillini 1939 ja riiklikust keelust hoolimata võtsid sellest osa ka paljud eestlased.

kevad 1939
Kolonel Artur Normak sai Eesti esindajaks Artur Normak. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Sõja tõttu loobus Otto Strandman saadiku rollist. 20. veebruaril nimetati Eesti diplomaatiliseks agendiks ja seejärel 11. märtsil alaliseks esindajaks Burgoses sõjaväelane – kolonel Artur Normak, kes oli endine Eesti sõjaväeatašee Pariisis. Ka Riigi Teatajas kinnitati uue esinduse loomist, kuid Franco pooldajad seda ei soosinud. Artur Normak jäi edasi frankolaste välisministeeriumi juurde San Sebastiani. Saatkonna üleviimine Madridi jäi ära. Normak oli ametis kuni 31.10.1939, esinduse asjad toimetati Pariisi ja Normak tuli tagasi Eestisse.
23.08.1939
Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv
Selle salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimise poole.
1939
Enne Teist maailmasõda oli Eestil Hispaanias viis aukonsulit Rey y Sanchez de Ubeda, Adrian del. Foto: Rahvusarhiiv
Fotol on Barcelona aukonsul Adrian del Rey y Sanchez de Ubeda, kes sai Eesti Vabariigi aukonsuliks 2. novembril 1928. Ta oli ametis kuni 1936. aastani.

Aukonsulite nimekiri:
Diaz de Vargas y Barahona, José Francisco (Cadiz)
Gutierrez Abascal, Ricardo (Madrid)
Miranda y Pulido, José de (Santa Cruz de Tenerife, Kanaari saared)
Rey y Sanchez de Ubeda, Adrian del (Barcelona)
Rodriguez Lasso de la Vega, Genaro (Bilbao)
juuni–august 1940
Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine ja tasalülitamine Nõukogude Liitu Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940
21.06.1940 teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. 6. augustil „võeti Eesti NSV vastu“ NSV Liidu koosseisu. 8. augustil otsustas Eesti NSV valitsus likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 11. septembrist 1940 likvideeriti välisministeerium.

Loe, kuidas Eesti välisministeerium ja saatkonnad likvideeriti, aga Eesti riigi järjepidevust jäid hoidma vabasse maailma jäänud eesti diplomaadid.

02.11.1953
Karl Robert Pustast sai Eesti diplomaatiline esindaja Hispaanias Karl Robert Pusta. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine Hispaanias tõusis uuesti päevakorda 1952. aastal, kui Karl Robert Pusta pöördus Prantsusmaa ja Hispaania välisministeeriumi poole taotlusega pikendada oma diplomaadikaarti. Soov rahuldati ning Pusta siirdus 1953. aastal USA-st Madridi, samas asus tööle ka senine Eesti peakonsul Londonis Villibald Raud.

Pusta töötas Madridis diplomaatilise esindajana Hispaanias, Prantsusmaal ja Belgias, asukohaga Madridis, kuni surmani 4. mail 1964.

Karl Robert Pusta haud Madridi Almudena kalmistul. Foto: Eesti saatkond Madridis

Karl Robert Pusta on maetud Madridi Almudena luterlaste kalmistule.

oktoober–november 1953
Kirjad Karl Robert Pusta Hispaanias Eesti Vabariigi diplomaatiliseks esindajaks saamise kohta Karl Robert Pusta kiri Eesti Vabariigi esindajatele Londonis, New Yorgis, Genfis ja Torontos 19.11.1953. Foto: Rahvusarhiiv
Karl Robert Pusta kiri Eesti Vabariigi esindajatele Londonis, New Yorgis, Genfis ja Torontos 19.11.1953.

Allpool Eesti Vabariigi diplomaatilise esindajale Londonis August Tormale saadetud kiri Londoni Hispaania saatkonnalt 27.10.1953. Allikas: Rahvusarhiiv

 

1964
Villibald Rauast sai Eesti diplomaatiline esindaja Hispaanias Villibald Raud Hispaanias oma 70. sünnipäeval koos abikaasa Erikaga, tagaplaanil Eesti diplomaat Albert Tattar, 3.10.1968. Foto: Rahvusarhiiv
Villibald Raud, kes oli olnud aastatel 1953–1954 Eesti esinduse nõunik Madridis, hakkas Madridis Eestit esindama alates 1964. aastast (pärast Karl Robert Pusta surma) ja tegi seda kuni 1979. aastani. Halvenenud tervise tõttu kolis ta pärast seda USAsse, kus elas Chicagos kuni surmani 1982. aastal.
1980
Hispaanias toimusid mitmed Balti demonstratsioonid, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale
1988–1989
Laulev revolutsioon ja Balti kett, vabanemise tuuled Balti kett. Foto: Harald Lepikson, Rahvusarhiiv
Laulev revolutsioon Eestis ja rahvuslik taasärkamine Balti riikides ning Berliini müüri langemine 1989. aastal tõid Balti riikidele kaasa rahvusvahelise üldsuse toetuse.

23. augustil 1989 moodustati seni ühe silmapaistvaima rahumeelse poliitilise massimeeleavaldusena Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval kolme Balti riiki läbiv pikk inimkett, kus inimesed ühendasid oma käed, et juhtida tähelepanu Balti riikide olukorrale.

Loe rohkem Balti kett 30/MRP 80

20.08.1991
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel Lenini kuju kangutamine EKP Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) eest. Foto: Peeter Langovits
23.08.1991, Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval, kangutati EKP Keskkomitee hoone eest lahti Lenini kuju. Praegu asub selles hoones Eesti Vabariigi välisministeerium ja hoone esist väljakut nimetatakse Islandi väljakuks, kuna Island tunnustas esimese riigina taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust.
august – oktoober 1991
Hispaania taastunnustas Eesti Vabariiki 27.08.1991 ja diplomaatilised suhted taastati 09.10.1991 Hispaania asevälisminister Maximo Cajali (keskel) vastuvõtul Eesti Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures 9. oktoobril 1991. Foto: Rahvusarhiiv

Diplomaatiliste suhete taastamise ühiskommünikee. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Diplomaatiliste suhete taastamise ühiskommünikee. Foto: välisministeeriumi arhiiv

1990–1991
Hispaanias tekkis suurem huvi Balti riikide vastu – eesti kirjandus hispaania keeles 10. novembril 2011 toimus TÜ aulas maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council – WCC) auhinnatseremoonia, kus anti üle iga-aastased teaduse ja kunstide auhinnad. Pildil on maailma kultuurinõukogu audiplomi pälvinud professor Jüri Talvet. Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti iseseisvuse taastamist langes Balti riikidele suurem tähelepanu. Tänu sellele jõudis hispaania keelde mitmeid eesti kirjandusteoseid. Juba laulva revolutsiooni aegadel avaldati aastal 1990 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teose „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ hispaaniakeelne tõlge „Cuentos tradicionales estonios“. Hiljem on tõlgitud nt Emil Tode „Piiririik” ja Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“.

Väljavõte blogist „Hargnemised“ (10.06.2014), Maarja Paesalu:

Tõlkimine paneb aluse kultuurilise „teise” teadvustamisele ja mõistmisele ning aitab kultuuritekste olevikuliseks muuta. Hispaania keeles ilmunud eesti kirjandusteosed loovad dialoogi eesti ja hispaania kultuuri vahel, milles võrreldakse kahe kultuuri erinevusi ja leitakse ühiseid jooni. Hispaania keeles on eraldi väljaannetena ilmunud 22 erinevat eesti kirjandusteost. 13 korral on tõlgitud proosat, 9 korral luulet. Proosatõlgetest 6 on mahukamad täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteosed, ülejäänud 7 on lastekirjandusteosed, neist 5 muinasjutud. Hispaanias on läbi aegade avaldatud 16 erinevat hispaania keelde tõlgitud eesti kirjandusteost. Väljaspool Hispaaniat (Eestis, Venemaal ja Kuubal) on hispaania keelde tõlgitud erinevaid eesti kirjandusteoseid kirjastatud 6 korral.

Eesti kirjanduse hispaania keelde jõudmise eest võlgneme suure tänu Jüri Talvetile – eesti luuletajale, kirjandusteadlasele, tõlkijale ja siinsele hispanistika arendajale. Hispaanlastest on meie kirjanduse tõlkimise edendamisel suure töö ära teinud kirjastaja, tõlkija, esseist, õppejõud ja Ida-Euroopa kultuuride (eriti soome-ugri ja balti kultuuride) huviline Albert Lázaro-Tinaut

Loe rohkem eesti kirjanduse hispaania keelde tõlkimise kohta: siit ja siit

1992
Alates 1992. aastast on Tartu Ülikoolis ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina Studia Hispanica Universitas Tartuensis 1992
2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele.

1992 Hispaania keele õpetajad 2017. Foto: Tartu Ülikool

Fotol on esimesed õppejõud hispaania filoloogia eriala algusaastatelt: Jüri Talvet (vasakul), Tiiu Grönqvist (Põder), Arturo Dueñas Herrero (taga), Sirje Krikk, Ricardo Mateo. Foto on tehtud 2017. aastal. Foto: Tartu Ülikool

18.08.1992
Eesti päev Sevilla EXPO 92 maailmanäitusel Foto: Rahvusarhiiv, Peeter Langovits
Sevillas toimus maailmanäitus EXPO ’92, millest võttis oma eriosakonnaga osa ka Eesti koos teiste Balti riikidega.
  • Loe rohkem (hispaania keeles)
10.02.1994
Oma volikirja andis üle esimene Hispaania suursaadik Eestis pärast Eesti iseseisvuse taastamist Eloy Ybáñez Bueno Suursaadik kohtumas välisministeeriumi kantsleri Alar Olljumiga, keskel protokolliülem Andres Unga, 1994. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Voldemar Maask
Suursaadik resideerus Helsingis.

 

 

03.07.1995
1995. aastal 3. juulil nimetati Andres Tomasberg Madridi Eesti suursaadikuks
Tomasberg resideeris Pariisis ja oli aastatel 1993–1997 suursaadik Pariisis.
02. – 04.06.1997
Esimese välisministrina tegi ametliku visiidi Hispaaniasse Toomas Hendrik Ilves
Visiit oli mõeldud eelkõige Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise valmisoleku tõestamiseks ja majandussuhete arengu edendamiseks.

Samal aastal külastas välisminister Ilves uuesti Hispaaniat, seekord töövisiidil 19.–20. novembril. Ilves pidas Hispaania Diplomaatide Koolis hispaaniakeelse ettekande „Euroopa Liit ja julgeolekupoliitika Euroopas XXI sajandil“.

  • Vaata ka teisi olulisi järgnevaid visiite
30.06.1997
Eesti avas saatkonna Madridis Claudio Coello tänavas nr. 91 ning esimese ajutise asjurina asus ametisse Andres Rundu Hoone, kus Eesti saatkond asub siiani. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Hoonesse koliti novembris 1997. aastal ja saatkond asub selles hoones tänapäevalgi.

Loe saatkonna loomisest Andres Rundu mälestusi raamatust „Teine tulemine, 1. osa“.
juuli 1997
Eesti Vabariigi president Lennart Meri viibis 1997. aasta juulis NATO Madridi tippkohtumisel 1997 NATO tippkohtumine. Foto: https://www.nato.int/
november 1997
Hispaania välisministeeriumi riigisekretär välispoliitika ja ELi küsimustes Ramón de Miguel y Egea tegi visiidi Tallinnasse Ramon de Miguel. Foto: Repositori Universitat Jaume I
Ta kirjutas Tallinnas koos välisminister Ilvesega 11. novembril 1997 alla investeeringute lepingule.
1997
Jõustus mitu Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud lepingut
Kahepoolsete suhete osas saabus läbimurre just 1997. aasta novembris toimunud visiitide järel ja pärast seda sõlmiti esimesed kaks olulist kahepoolset kokkulepet, mis panid aluse intensiivsemale kaubavahetusele riikide vahel:

28. veebruaril 1997 jõustus Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe, mis pani aluse intensiivsemale kaubandusvahetusele riikide vahel;

11. novembril 1997 jõustus Eesti Vabariigi ja Hispaania kuningriigi valitsuse vaheline investeeringute kaitse leping.
06.11.1998
Eesti suursaatkonna ametlik avamine, mille avamistseremoonia viis läbi president Lennart Meri President Lennart Meri saatkonna avamisel. Paremalt Andres Rundu, Helle Meri, president Lennart Meri, käsundusohvitser Jaanus Elvre. Foto: Eesti saatkond Madridis
Sündmus sai teoks 70 aastat pärast esimese Madridi akrediteeritud, kuid alaliselt Pariisis resideerinud Eesti saadiku Karl Robert Pusta volikirja üleandmist.

Lennart Meri viibis Madridis Läänemeremaade Nõukogu riike tutvustaval konverentsil „The new dimension of security“ ning kohtus Hispaania peaministri José Maria Aznariga.

Pressiteated visiidi kohta

1999
Viisavabadus ja kaitsekoostöö Toledo. Hispaania on eestlaste üks lemmik reisisihtkoht. Foto: Eesti saatkond Madridis koduleht
09.03.1999 kirjutati alla Hispaania Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vaheline viisavabaduse leping, mille tulemusena suurenes märgatavalt turistide arv. Kusjuures eestlasi reisis esialgu Hispaaniasse rohkem kui hispaanlasi Eestisse.

Novembris 1999 kirjutati alla kaitseministeeriumide vahelisele koostööprotokollile, mis hoogustas kaitsealast koostööd.
14.06.2000
Josep Lluís Rovira nimetati Eesti Vabariigi aukonsuliks Kataloonias, esimeseks aukonsuliks pärast Teist maailmasõda Barcelona aukonsulaadi avamine 22.11.2001. Vasakul Andres Tomasberg, paremal aukonsul Rovira. Foto: Eesti saatkond Madridis
Aukonsulaat Barcelonas avati pidulikult 22.11.2001. J. L. Rovira on endiselt ametis (2021).
2012. aastal sai tema poeg David Rovira auasekonsuliks.

Loe tema kohta pikemalt

Foto aastast 2012, kui Barcelona aukonsuli poeg David Rovira sai auasekonsuliks.Vasakult: Josep Lluís Rovira, David Rovira, Toomas Kahur, William Mart Laanemäe. Foto: Eesti saatkond Madridis

Foto aastast 2012, kui Barcelona aukonsuli poeg David Rovira sai auasekonsuliks.Vasakult: Josep Lluís Rovira, David Rovira, Toomas Kahur, William Mart Laanemäe. Foto: Eesti saatkond Madridis

Tutvu ka teiste Eesti aukonsulitega Hispaanias

Bilbao aukonsul Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus ja suursaadik Toomas Kahur aukonsulaadi avamisel 21.05.2014.

Sergio Pedro Tadeo Benitez on Eesti aukonsul Gran Canarial. Aukonsulaat avati 25.02.2011.

Valencia aukonsulaadi avamine toimus 09.02.2011. Valencia aukonsuliks on Jose Vicente Morata Estragues (fotol paremalt esimene).

Eestil oli aastaid aukonsul ka Ferrolis, kes on praeguseks töö lõpetanud.

 

juuli 2000
Andres Tomasberg sai esimeseks Madridis resideerivaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Tomasberg volikirja üleandmisel 2001. Foto: Andres Tomasbergi erakogu
Tomasberg andis volikirja üle 10.10.2000. Andres Tomasberg akrediteeriti juba aastal 1995 Madridi suursaadikuks, kuid ta resideeris eelnevalt Pariisis.
11.09.2001
Hispaania peaministri Jóse Maria Aznari visiit Eestisse Peaminister Aznar kirjutamas Eesti peaministri Mart Laari külalisteraamatusse. Foto: välisministeeriumi arhiiv, Erik Peinar
2000. aasta novembris oli Eesti peaminister Mart Laari visiidi ajal Hispaaniasse kahe peaministri vahel loodud hea isiklik kontakt. Juba selle visiidi ajal märkis Hispaania peaminister Aznar, et Hispaania toetab Eesti ELi ja NATO liikmesuse püüdlusi.
märts 2004
Hispaania avas saatkonna Tallinnas aadressil Liivalaia 13 Foto: Hispaania saatkond Tallinnas
Saatkond asub samas hoones praeguseni.

Loe Hispaania saatkonna kohta rohkem siit.

2004
29. märtsil sai Eestist NATO liige, 1. mail Euroopa Liidu liige
21.09.2004
Eesti suursaadik Andres Rundu andis üle volikirja Hispaania kuningale Juan Carlos I-le Andres Rundu volikirja üle andmas Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis
2006–2009
Aastatel 2006–2009 toimus mitmeid olulisi vastastikuseid visiite Vabariigi presidendi ja proua Evelin Ilvese riigivisiit Hispaania Kuningriiki. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

2006. aasta mais külastas Eestit välisminister Miguel Angel Moratinos.
2006. aasta mais toimus ka Hispaania parlamendi ülemkoja esimehe Javier Rojo visiit Eestisse.
2006. aasta septembris külastas Eestit Hispaania kaitseminister José Antonio Alonso Suárez
2007. aasta 8.–10. juulil toimus Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese riigivisiit Hispaaniasse.
2009. aasta detsembris tegi Eesti peaminister Andrus Ansipi visiidi Hispaaniasse

Vaata ka teisi kõrgetasemelisi visiite

10.07.2007
Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline haridus-, kultuuri- ja teaduskoostöö kokkulepe
04.05.2009
Hispaania kuninga Juan Carlose ja kuninganna Sofia riigivisiit Eestisse Kuningapaar lennujaamas saabudes. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningas ja kuninganna kohtusid Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. „See on tähendusrikas visiit, sest Hispaania kuningapaar külastab Eestit esmakordselt,” rõhutas president Ilves, kes tegi Hispaaniasse riigivisiidi 2007. aasta juulis.
„Mul on eriliselt uhke tunne võõrustada Eestis kuningas Juan Carlost, kes on mõõtmatult palju aidanud kaasa oma kodumaa demokraatia arengule,” ütles president. „Me mõlemad oleme maad, kes tulid edukalt välja autoritaarsest ja totalitaarsest riigikorrast ning on jõudnud Euroopa Liitu kui ühistel väärtustel tuginevasse ühendusse.”

Hispaania kuningas kohtus ka riigikogu esimehe ja Eesti hispaania kogukonna esindajatega ning Eesti presidendipaar korraldas kuninga ja kuninganna auks ametliku õhtusöögi. Kuningas külastas NATO küberkaitsekeskust ja kohtus peaministriga, kuninganna Sofia käis Niguliste kirikus ja Eesti lastekirjanduse keskuses, kuningapaar tutvus ka Tallinna vanalinnaga.

Kuningapaar Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningapaar Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningapaar vastuvõtul. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kuningapaar vastuvõtul. Foto: välisministeeriumi arhiiv

28.09.2009
Eesti suursaadik Toomas Kahur andis üle volikirja Hispaania kuningas Juan Carlos II-le Toomas Kahur volikirja üle andmas Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis
2011
Hispaania keeles ilmus Sofi Oksaneni „Puhastus“ – „Purga“ 2011 Sofi Oksanen poster
Sofi Oksanen on öelnud (Eesti Päevaleht 18.08.2012): „Hispaania uus põlvkond on väga huvitatud Franco ajastust ja üks toimetaja mainis mulle: „Meil olid ka oma metsavennad. Mu isa peitis ennast aastaid.“ Hispaania noored huvituvad minevikust uuel moel ja „Puhastuse“ lugu on seal paljudele lähedane. Summa summarum: see lugu puudutab lugejaid maades, mille lähiajalugu on ühel või teisel viisil problemaatiline.“

2012. aasta mais toimus näidendi „Puhastus“esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. Eesti ajaloost saab lugeda ka hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatust „Kui tuvid kadusid“.

Loe kultuurivaldkonnas toimuva kohta rohkem siit

2013–2014
Välisministrite vastastikused visiidid Paeti kohtumine Hispaania välisministri José Manuel García- Margalloga. Foto: välisministeeriumi arhiiv
30.10.2013 Hispaania välisminister José Manuel García-Margallo visiit Eestisse.

09.09.2014 Eesti välisminister Urmas Paeti visiit Hispaaniasse.
veebruar 2014
Aukonsulitega toimub suhtlus regulaarselt, silmast silma aga kohtutakse keskmiselt üks kord aastas Eesti suursaadik Toomas Kahur kohtumas Eesti aukonsulitega.Vasakult aukonsul Sevillas Fernando Franco Fernandez, aukonsul Gran Canarial Sergio Pedro Tadeo Benitez, aukonsul Ferrolis Tomás Antón Lorca (aastaks 2021 tegevuse lõpetanud aukonsul), saatkonna konsul Kaisa Männik, välisministeeriumi konsulaarosakonnast Tiina Nirk, suursaadik Toomas Kahur, aukonsul Bilbaos (tagumises reas) Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus, aupeakonsul Barcelonas Josep Lluís Rovira, aukonsul Andorras Antoni d'Ortodó Lloveras-Puig, auasekonsul Barcelonas David Rovira. Foto: Eesti saatkond Madridis
Eesti suursaadik Toomas Kahur kohtumas Eesti aukonsulitega 2014. aasta veebruaris. Vasakult aukonsul Sevillas Fernando Franco Fernandez, aukonsul Gran Canarial Sergio Pedro Tadeo Benitez, aukonsul Ferrolis Tomás Antón Lorca (aastaks 2021 tegevuse lõpetanud aukonsul), saatkonna konsul Kaisa Männik, välisministeeriumi konsulaarosakonnast Tiina Nirk, suursaadik Toomas Kahur, aukonsul Bilbaos (tagumises reas) Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus, aupeakonsul Barcelonas Josep Lluís Rovira, aukonsul Andorras Antoni d'Ortodó Lloveras-Puig, auasekonsul Barcelonas David Rovira.
06.10.2014
Eesti suursaadikuks Hispaanias sai Rasmus Lumi, volikirja andis Hispaania kuningale üle 06.10.2014 Rasmus Lumi volikirja üle andmas 10.10.2014 Hispaania kuningale. Foto: Eesti saatkond Madridis

Rasmus Lumi volikirja Hispaania kuningale üle andmas 06.10.2014

02.01.2015
Hispaanlased võtsid üle valvekorra Saksa õhuväelastelt ja õhuturberotatsiooni Foto: Kaitseväe peastaap
Pidulikul üleandmistseremoonial Ämari lennubaasis osales Hispaania kaitseväe juhataja admiral Fernando Garcia Sanchez. Pildil koos välisminister Sven Mikseriga.
2016
Ilmus Balti riikide ajalugu hispaania keeles 2016 Kasekamp Balti riikide ajalugu
Barcelona kirjastus Edicions Bellaterra andis 2016. aastal hispaaniakeelsena välja Andres Kasekampi ülevaate „Balti riikide ajalugu“ („Historia de los Estados bálticos“).
märts 2017
2017. aasta märtsist on Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal Hispaania suursaadik Eestis Teresa Orjales Vidal. Foto: Hispaania saatkond Tallinnas
Suursaadik andis oma volikirja üle 21. märtsil 2017.

Loe Hispaania saatkonna kohta rohkem siit.

12.07.2017
Toimus Hispaania kaitseväe juhataja kindral Fernando Alejandre Martínezi kiirvisiit Ämari lennubaasi Martínez kohtus NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega ning Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. Foto: Kaitseväe peastaap
Martínez kohtus NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega ning Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega.

Juba 03.05.2017 olid hispaanlased Ämaril valvekorra üle võtnud Saksa õhuväelastelt.
05.06.2017
Töövisiidi käigus kohtus peaminister Jüri Ratas Madridis Hispaania peaministri Mariano Rajoyga Peaminister saatkonnas. Foto: Eesti saatkond Madridis
17.07.2017
Hispaania peaminister Mariano Rajoy Eestis Ämari lennubaasi külastamas Peaministrid Rajoy ja Ratas Ämaris, 2017. Foto: Stenbocki maja
Visiidil kohtus Hispaania peaminister ka Eesti peaminister Jüri Ratase ja NATO õhuturbemissioonil osalevate Hispaania õhuväelastega Ämari lennuväebaasis.
05.09.2019
Eesti suursaadik Mariin Ratnik andis üle volikirja Hispaania kuningas Felipe VI-le Eesti suursaadik Mariin Ratnik volikirja Hispaania kuningas Felipe VI-le üle andmas 05.09.2019. Foto: Eesti saatkond Madridis

Loe rohkem Eesti saatkonna kohta Madridis siit

08.03.2021
Möödub 100 aastat päevast, mil Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki de jure ja alus pandi ametlikule diplomaatilisele suhtlusele Eesti saatkonna Madridis töötajad aastal 2021. Vasakult: Ecaterina Negruta, koristaja; Alice Britta Kukk, sekretär; Karen Tikenberg nõunik-konsul; Mariin Ratnik, suursaadik; Liisi Türi, sekretär; Pedro Ibarra Guillén, autojuht