Kultuurisuhted
Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena). Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel Ibero-Ameerika kultuurifestivali Iberofest.
Märtsis 2020 kuulutas Hispaania BBVA fond välja Frontiers of Knowledge muusika valdkonna laureaadi, preemia pälvis helilooja Arvo Pärt uue helikeele loomise eest. Auhinda antakse välja kaheksas kategoorias ning sellega tunnustatakse väljapaistvaid saavutusi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, humanitaarteadustes ning muusikas. Auhinna nimi viitab sellele, et laureaatidel on läinud korda nihutada meie teadmiste piire maailmast.
Arvo Pärt pälvis preemia muusika ja ooperi kategoorias, mille on varasematel aastatel saanud teiste seas heliloojad Steve Reich, Pierre Boulez, John Adams, György Kurtág, Helmut Lachenmann, Sofia Gubaidulina ja Kaija Saariaho. Pärdi esitas preemiale Pau Casals fondi juht Jordi Pardo.
2016. a oktoobris toimusid Eesti esimesed filmipäevad Hispaanias „ESTilo nórdico“ Cine Dorés Madridis. Linastusid „Risttuules“, „Kirsitubakas“, „Seenelkäik“, „Kertu“ ja „Vehkleja“. Lisaks näidati Hispaania kinodes filme „Risttuules“, „Vehkleja“ ja „1944“. Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ linastus 2015. a kevadel kinodes Madridis, Barcelonas ning veel 16 linnas üle Hispaania. Filmipäevad on ainus regulaarne kultuurisündmus hispaaniakeelses kultuuriruumis. Aastal 2018 oli see pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Aprillis 2019 toimus Barcelonas lühi- ja animefilmide festival Mecal Pro, kus Eesti oli samuti esindatud.
Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi “Paigallend”, “Keisri hull” ja “Professor Martensi tagasitulek”, Jaan Kaplinski “Seesama jõgi”, Viivi Luige “Seitsmes rahukevad”, Tõnu Õnnepalu “Piiririik”. Ka on hispaania keeles avaldatud proosavormis “Kalevipoeg” ja eesti muinasjutte. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti “Eesti eleegia ja teisi luuletusi”, 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulegkogu “La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan).
Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest “Kui tuvid kadusid” ja “Puhastus”. 2012 mais toimus “Puhastuse” esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.
2021. aastal tähistasid Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, mille raames korraldas Eesti Suursaatkond Madridis koostöös Juhan Kuusi Dokfoto Keskusega Eesti Tänavafotograafia vabaõhu näituse, mida sai näha neljas Hispaania linnas.
Samuti alustas 2021. aastal oma tegevust Hispaania Eesti Selts.
Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.
Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).