Kultuurisuhted

Eesti ja Hispaania kultuurisuhted on tihedad ja dünaamilised. Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992. aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002. aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele.

Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. 2003. aastast alates on Tallinna Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena).

Tallinnas tegutsevad aktiivselt hispaania keele ja kultuuri keskus Hispaania Maja ja MTÜ Centro Picasso. Hispaania saatkonna eestvedamisel korraldatakse Eestis igal kevadel Ibero-Ameerika kultuurifestivali Iberofest.

2016. a oktoobris ja toimusid Eesti esimesed filmipäevad Hispaanias „ESTilo nórdico“ Cine Dorés Madridis. Linastusid „Risttuules“, „Kirsitubakas“, „Seenelkäik“, „Kertu“ ja „Vehkleja“. Hispaania kinodes näidati ka filme „1944“.

Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm „Mandariinid“ jõudis 2015. a kevadel Madridi, Barcelonas ning veel 16 linna kinodesse üle Hispaania. Filmipäevadega jätkati ka 2018. aasta detsembris, mil Hispaania publikul oli taas võimlalus vaadata 5 Eesti filmi, sh “Seltsimees last”.

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi “Paigallend”, “Keisri hull” ja “Professor Martensi tagasitulek”, Jaan Kaplinski “Seesama jõgi”, Viivi Luige “Seitsmes rahukevad”, Tõnu Õnnepalu “Piiririik”.

Proosavormis on hispaania keeles avaldatud ka “Kalevipoeg”. Samuti on ilmunud eesti muinasjuttude kogumik. 2003. a kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti “Eesti eleegia ja teisi luuletusi”, 2014. a ilmus hispaaniakeelsena Juhan Liivi luulegkogu “La nieve cae, mi voz canta” (Lumi tuiskab, mina laulan).

Eesti ajaloost saab lugeda hispaania keelde tõlgitud Sofi Oksaneni raamatutest “Kui tuvid kadusid” ja “Puhastus”. 2012 mais toimus „Puhastuse“ esietendus ning seda mängiti täissaalidele San Sebastianis, Madridis ja teistel teatrifestivalidel. 2016. aastal ilmus hispaaniakeelsena Andres Kasekampi ülevaade „Balti riikide ajalugu“ „Historia de los Estados bálticos“ Barcelona kirjastuse Edicions Bellaterra poolt.

Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud mitmed Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ning raamatud.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).