Diplomaatiliste suhete ajalugu

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ning kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ning uued tehnoloogiad.

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

Hispaania avas oma saatkonna Tallinnas 2004 aasta märtsis. Alates 21. märtsist 2017 on Hispaania suursaadikuks Eestis Teresa Orjales Vidal.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 6. oktoobrist 2014 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Rasmus Lumi.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Tomás Antón Lorca Galicia piirkonnas (Ferrolis) ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.