Madrid

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ning kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ning uued tehnoloogiad.

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 25. märtsil 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

Hispaania avas oma saatkonna Tallinnas 2004 aasta märtsis. Alates 26. augustist 2021 on Hispaania suursaadikuks Eestis Guillermo Corral Van Damme.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997. a. Alates 21. oktoobrist 2022 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Andres Rundu.

Eestil on Hispaanias seitse aukonsulit: Josep Lluis Rovira ja David Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel, José Vicente Morata Estragués Valencias, Guillermo Carlos Dezcallar Enseñat Palma de Mallorcal ja Isidoro Alejandro Beltrán de Heredia Dreyfus Baskimaal.